Psühhoterapeut nimega Ingel on autistlikku poega kasvatav üksikema. Ühel päeval satub tema vastuvõtule eriti tähtis patsient, kes nõuab oma väga pikalt kestnud probleemide lahendamist üheainsa seansiga.
Lavastus pakub vaatajale rohkelt mõnusat ja naljakat situatsioonikoomikat, tegeledes samas kõige sügavamate eksistentsiaalsete küsimustega.
Autor: Anat Gov
Tõlkija: Margus Alver
Laval:
Maarja Jakobson
Helgur Rosental
Sebastian Astmäe
Lavastaja: Algis Astmäe
Kestus: Etendus on kahes vaatuses ja ühe vaheajaga ja kestab ca 2 tundi ja 10 minutit
- Kohvik on avatud tund aega enne etenduse algust ja peale etendust!
- Istekohad on nummerdamata – tule aegsasti ja vali endale just see koht, mis tundub kõige mõnusam!
- Pühapäevased etendused algavad kell 17.00!
- Autoga võib märke eirates sõita lõppu treppi ja parkida vabale kohale?
- Aardla 25e (GPS juhatab kohale)
Kinkisin sõbrannale suvel selle “Oh Jumal” piletid ja siis ta palus, et ma teda edaspidi ka kaasa kutsuks, talle ka väga meeldis. Hakkas fänniks
Väga, väga hea, soovitan kindlasti vaatama minna.
Eelmise suve eredaim teatrielamus, soovitan väga soojalt!
Superhea etendus
Kes ei ole näinud, väga soovitan
Soovitan
Soovitan. Elamus!
Väga meeldis, minge kindlasti vaatama!
Kui peres üks abikaasadest on psühholoog ja teine vaimulik, siis võiks see olla justkui kohustuslik teatrikülastus, eks ole! Läksime meiegi.
Vaatajate silme all toimus mõtlemapanev teraapiaseanss, mis käsitles sügavalt eksistentsiaalseid küsimusi ning tuletas meelde, et jah, üksildus on valus, andestus aitab edasi ja me kõik vajame armastust.
Maarja Jakobson psühholoogi ja Helgur Rosental Jumala rollis olid kohati lausa ehmatavalt ehedad ning meisterlik lavastajatöö tõi esile hulga väikeseid detaile, mida märgates sisu veelgi mõjusamaks muutus. Äratundmisrõõmu (ja mingi koha peal ka -kurbust) oli meil mõlemal – nii psühholoogil kui vaimulikul
Tõesti super etendus oli, läheks võib-olla isegi teist korda! Sügav kummardus tegijatele!Ja “kohati ehmatavalt ehe” on väga tabav väljendus!
Olen pidanud ennast suureks Jaan Toominga „jüngriks“ – arvates, et tema avangardistlikest lavastustest „Põrgupõhja“, „Polonees 1945“, „Veli Joonatan“, „Tõde ja Õigus“, „Rahva Sõda“ jne. enam ei saa üllatada, ega miski ka rabada…
Rabavaks aga osutus lavastuse algupärandi vanatestamentlik teoloogiline areng absurdi, groteski ja belletristika piirimail.
Helgur Rosental Jumalana – mõjus väga usutavalt. Isegi tema südantlõhestav nutt psühholoogi (Maarja Jakobson) rinnal oli jumalikult antropomorfne.
Maarja Jakobsoni kiituseks peab märkima ära, tema stanislavskilik professionaalsus ja grotowskilikud efektid…mida peab igaüks ise nägema ja kogema.
Õndsad on rahunõudjad!“ SUUR TÄNU TARTU LINNATEATER! TÄHTEDE ÕNNISTUST! p.s. see viimane soov oli Jaan Toominga üks soovidest …